Iselaadi nukud õpetavad lapsi erinevusi mõistma

Nukkudega Marilyn Palla, Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia õpetaja. Foto: Toomas Huik/Postimees

Tallinna lasteaed Suitsupääsupesa on avastanud vahva meetodi, kuidas õpetada lastele sallivust. Selleks on lasteaial erilise välimusega isikustatud nukud, kelle peal saab õpetaja pingeolukordi läbi mängida.

«Persona Dolls» nukud pole mõeldud niisama mänguasjaks. Suitsupääsupesa õpetaja Marilyn Palla sõnul on igal nukul oma kindel taust koos nime, pere, füüsilise omapära, iseloomujoonte ja hirmudega. Näiteks on neil praegu prillikandja Stella, ülekaaluline Maie, mustanahaline Anane, hambaklambritega Kati ja vene rahvusest Artjom. Peagi liitub teistega tedretäppide ja punaste juustega tüdruk ning füüsilise puudega poiss, kes lonkab.

«Põhiline on see, et kindlasti oleks kajastatud need erinevused, mis on meie lastel,» tutvustab õpetaja Palla ja näitab ülekaalulist Maiet. «Aga see annab lisaks hea võimaluse tutvustada neid erinevusi, millega lapsed väga palju kokku ei puutu. Seepärast on meil ka mustanahaline nukk Anane.»

Kuigi erinevusi õpetavaid nukke oli võimalik Inglismaalt tellida, eelistas Suitsupääsupesa lasta oma nukud teha ühel lapsevanemal. «Persona Dolls» nukk peaks Palla selgitusel olema lapse suuruses ja nägema üsna lapse moodi välja, sest tegu ei ole tavalise mängunukuga. Lasteaiale nukud teinud vanem õmbles juhtnööre arvestades sellised nukud, millega lapsed saavad end kergemini samastada. Kuigi niisama mängimiseks nukku laste kätte ei anta, on oluline, et neid peab saama kallistada.

Kui lasteaeda tuleb uus nukk, siis esimesel korral käib ta ennast rühmas tutvustamas. Kuna igal nukul on oma isik, saavad lapsed teada, kus ta elab, missugune on ta perekond ja kust ta on tulnud. Selleks, et nukud oleks lastele lähedasemad, on nende identiteet meie lastele mõistetav. «Näiteks üks nukk elab Peetri külas, üks Mustamäel kahetoalises korteris, üks käib lasteaias Keilast ja Artjomi vanemad töötavad praegu Soomes,» räägib õpetaja Palla. «Täpselt sellised asjad, millega meie lastel on side. Samastumine on hästi oluline.»

Pärast tuttavaks saamist hakkab õpetaja juhtima vestlust nii, et lapsed saaksid ise nuku erilisust välja tuua.

Suitsupääsupesa õppealajuhataja Merle Ausing lisab, et alati ei lahenda nukud suuri muresid.  Mõnikord räägivad nad ka positiivseid lugusid. Kui on käsil mõni tõsine probleem, jutustab nukk rühmas, et temaga juhtus selline lugu ja küsib lastelt nõu. «Lapsed hakkavad siis ise otsima lahendusi, kuidas sellises olukorras peaks käituma. Räägivad, kuidas nemad käituvad ja soovitavad, mida teha,» tutvustab Ausing.

«Näiteks oli kolmeaastaste rühmas selline lugu, et laps sai omale prillid. Ei toimunud küll mingit narrimist, aga ta ise tundis ennast ebamugavalt ja hakkas neid eest ära võtma ja ära peitma. Siis läks nukk õpetajaga tegevusse looga, et Stella silmanägemine oli halvemaks läinud ja ta peab kindlasti prille kandma. Aga ta ei tahtnud neid kanda ja mis siis juhtus. Siis hakkasid lapsed ise pakkuma välja, et peab ikka prille kandma,» märgib õppealajuhataja. «Kuna selles rühmas see probleem oli, siis öeldi seda läbi nuku. Ei öeldud lapsele, et sa pead prille kandma ja otsi need nüüd üles.»

Õpetaja Palla kiidab seda, et nukkude abil saab lahendada rühmas ka teisi probleeme. Näiteks oli tal vanemate laste rühmas probleeme käest kinni võtmise ja tõrjuva käitumisega. Sarnase situatsiooni lahendasid nad nuku abil. Kui nukk kurtis lastele, et keegi ei taha ta käest kinni võtta, pakkusid lapsed lahendusi, kuidas seda muuta. Samuti on ta rahul, et lapsed on nukud hea meelega omaks võtnud ja mingit tõrksat suhtumist pole ta märganud, ka suuremate lastes seas mitte.

Õppealajuhataja sõnul jõudsid nukud Suitsupääsupessa läbi Comeniuse projekti, kui otsiti midagi, mis käiks kokku nende üldiste eesmärkidega ja «Kiusamisest vaba lasteaed» projektiga. «Persona Dolls» metoodika tuleb Inglismaalt, kus õpetajad käisid koolitusel ja õpetavad nüüd seda ka teistele Eesti lasteaedadele. Huvi on Palla sõnul juba päris suur.

Isikustatud nukkude eesmärgid

1.      Kasvatada lastes sallivust inimeste erinevustesse ja arendada laste empaatiavõimet.

2.      Ületada lastes stereotüüpseid eelarvamusi ja takistada eeldatavaid (tulevasi) eelarvamusi.

3.      Tutvustada lastele erinevaid kultuure näidates nende sarnasusi ja erinevusi. Kasvatada lastes tolerantsust.

4.      Luua lastele keskkond, kus nad saavad vabalt väljendada oma mõtteid. Parandada laste probleemide lahendamise oskust.